Jälle üks tööpäev õmblusmasina taga otsa saamas. Nii nagu hommikukohvi joodud, nii jooksuga ateljeesse ja sinna ma ennast kangaste vahele ära kaotasin. Lõpuks kui selja sirgu ajasin ja kella vaatasin, kukkus lõug alla.... juba 17.
Vot mis tähendab tööst rõõmu tunda.
Selle tekiga alustasin tegelikult juba eile hommikul, aga ei jõudnud kangaste valimisest kaugemale. Mustri osas oli suur ja tühi mull. Täna hommikul ärgates teadsin, et mustrit ei tule. Tulevad väikesed ruudukesed.
Kas teiega ka nii juhtub ja kuidas selline eriti kirju tekk meeldib?
Valmistekkidest pilte näeb valikus "kodu - beebide lapitekid" ning tõenäoliselt lähevad need kohe sealt edasi valikusse "müüdud".