ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
Kunagi ammu-ammu, ma ei mäletagi täpselt, millal see juhus, anti mulle vihje fliisist kaisuteki soovi kohta.
Juhtus aga see, et kuna fliis on nii sünteetika kui üldse olla saab, ei tormanud ma soovi ummisjalu täitma vaid asusin alternatiivseid lahendusi otsima.
Lõpuks otsustasin tellida puuvillase fliisi, mida poes pole müügis kohanud. Sinna peale tellisin lapse nime tikandi ning plaanisin viimistleda teki puuvillasest trikotaažist voodriga ja kandiga. Laps aga kasvas ja kasvas ja roosa armas trikotaaž ootas mind kuskil poes riiulis. Ning tähtajalised tellimustööd samuti rivis järge ootamas.
Suve hakul lükkasin otsustavalt tagasi kõik tellimused ja võtsin ette UFO-d. Tõlkes lootusetud lõpetamata objektid, lapitajate släng... ja tegin selle teki ka valmis. Servadesse lisasin porte ja sinna palju toredaid tegelasi lapsele seltsiks ja tema und valvama.
Vatiini seekord ei pannud, sest kaisutekk peab lapsele nii põse alla kui sülle ära mahtuma. Kaisutekk on see, mis tuleb nii autosse, vanaema juurde kui kruiisile kaasa tarida.
Kõige lõpuks õmblesin tekile oma koti. Kathleenile väga meeldib tuba mööda ringi jalutada, kotike näpus. Nüüd saab ta kaisuteki ise kotti toppida ja kaasa võtta.
Muide, see must kutsu ja kiisu esiplaanil on nende pere loomakesed.
