ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
KEVAD – Rändlindude saabumine märtsis; puud lähevad lehte – kask ja kevadiselt helerohelised lehekesed (märts – aprill), kuldnokk (Eesti aasta lind 2021) tervitab kevadet oma lauluga; kevadlilled tärkavad - lumikellukesed, märtsikellukesed, sinililled; Lihavõtted ehk munapühad – jänku ja pühademunad pesas (liikuv püha 22.03 – 26.04); Karjalaskepäev – lehmad karjamaal (1.aprill); Künnipäev – traktor põldu kündmas (14.aprill); Volbripäev – nõid luua seljas (1.mai); Emadepäev – väike roosa süda (maikuu 2. pühapäev).
SUVI –Päike ja suvine pööripäev, põhjapoolkeral kõige pikem päev ja lühem öö aastas (20.või 21.juuni); Jaanipäev – suur lõke ja rõõmsad lapsed (24.juuni); Laulupidu ja tantsupidu – laululava ja rahvariietes lapsed (juuli); Võililled kui suve sümbolid (võilille õis avaneb tund aega peale päikesetõusu ja sulgub hämaras, vihma lähenedes õisik lõpuni ei avane); Suitsupääsukesed, Eesti rahvuslinnud.
SÜGIS – Tarkusepäev, öökull kui tarkuse sümbol (1.september); Seened, puu- ja köögiviljade valmimine; Sügisene lehesadu – sügisvärvides lehed; Rändlinnud lahkuvad; Isadepäev – väike helesinine süda (novembrikuu 2. pühapäev); Mardipäev ja Kadripäev – poiss kasukas ja tüdruk valgetes riietes (10.nov ja 25.nov).
TALV –Jõulud, jõulukuusk, kingitused, päkapikud (24.detsember); Loomad magavad talveund - karu lumises koopas; Vastlapäev (liikuv püha, 8.veebruar – 7.märts) ja talvised rõõmud - uisutavad jääkarud; Eesti Vabariigi sünnipäev - lumememm sini-must-valge lipukesega.
Seinavaiba raami kaunistavad kaheksakannad ja väike üks pisike tikand RIST.
Kaheksakand ehk kaheksa tipuga rist, valgust kiirgav rist, Muhu mänd, on Euroopas laialt tuntud maagilise õnnetoova märgina, armastuse ja viljakuse sümbolina. Seda tunti ka kui koidutähe Veenuse sümbolit – valguse sümbol pimeduse vastu. Põhjanaela sümbolina on ta suunanäitaja, mis näitab nii põhilisi ilmakaari kui ka vahepealseid nagu kirre, kagu, edel, loe.
Arhailine tikand, rist – Eesti rahvausundis oli rist nõiamärgina oluline tõrjemaagias – seda tehti kõikvõimalikele esemetele kaitseks kurjade vaimude ja nõiduse vastu. Koos loitsudega raviti selle abil haigusi ja vigastusi. „Igavese“ märgina on ristimotiiv tähistanud algselt taeva ja maa vahelisi seoseid, olles maailma keskel. Mitmekordsete kontuuridega ümbritsetud ristid on kandnud endas kaitsetähendust nii kristlikus kui paganlikus sümboolikas.
