Kuna laevad on sellele noormehele A ja O, siis meretemaatikast väga kaugel oleva vanaemana alustasin õmblustööks ettevalmistustega juba kevadel. Kõigepealt laenutasin raamatukogust "Laevad. Entsüklopeedia. 1500 sõja- ja tsiviillaeva." Töötasin selle hoolikalt läbi, tegin märkmeid ning valisin lõpuks välja 35 minu hinnangul aegade kõige põnevamat, tegin nendest pildid, puhastasin photoshopis tekstist, panin nimed fotode peale, pöörasin peegelpilti. Seejärel kandsin fotod kangale (bürootarvetest vastav paber) ja alustasin teki õmblemise protsessiga.
Pika mõtlemise ja katsetuste tulemusena lükkasin kõrvale virna mustrilisi "nautical" toonides kangaid ning võtsin ette ruudulised ja triibulised päevasärkide kangad (tootmisjäägid). Lisan lõppu ühe pildi kangavalikust.
Matemaatika või loominguline arvutusprotsess, et mahutada 140 x 200 cm sisse 35 pilti koos kõigi nende ribadega, oli samuti pikk ja ajamahukas protsess, perfektsionistina pidin ju ainuõige lahenduseni jõudma.
Kui mõtted ummikusse jooksid, tõmbasin aga kalossid jalga ja suundusin maad kaevama, rohima või marju korjama. Iseendale õmblemise eelis ongi see, et miski tähtaeg ega muud raamid kuklas ei tiksu. Kui edeneb, siis teen. Kui pea pulki täis, jätan sinnapaika. Tihtipeale tulevad kõige paremad mõtted ja otsused hoopis öösel.
Piltide puhul hinges kripeldab, et kasutasin ilma autorilt küsimata raamatu fotosid, kuid ainult oma tarbeks ikkagi ja lisan tänutäheks lõppu ka raamatust pildi. Super raamat!