ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
Nii armas, kui ta on minu õmblustöödest nii vaimustatud, et tahaks neid kõiki endale kingituseks. Olgu see lapitekk, seinavaip, lapipiltide komplekt....
Ja veel armsam, kui ta tahab ise ka õmmelda. Midagi. Ükskõik mida. Näiteks lapitekki. No selge see, et nii suurt tööd lapsega ikka ette ei võta. Pärast vanaema nohistab tööd lõpetada ja lapsel igav. No siis nukule lapitekki? Aga neid on juba päris mitu-mitu kodus olemas.
Aga teeme seeliku? Teeme!
Trikotaaz välja, selline musta-valge-roosa mustriga. Lilled ja liblikad ja pitsi imitatsiooni mustriga. Väga mõnus, pehme ja armas kangas.
Võtsime mõõdud - vöö ja seeliku pikkus. Kuna seelik tuleb kaheksast siilust, jagasin ümbermõõdu 8-ga ja lisasin krooke ja õmblusvarude jaoks kokku iga siilu laiusele 2cm. Tegime lõike, lappasime 8 kangatükki üksteise peale, nõeltega kinni ja lõikasime 8 seeliku siilu välja.
Õmblesime siilud omavahel kokku, overlokiga. Kahekesi muidugi, et kellegi jalg masina pedaali peale ka ulatuks. Kui siilud koos, õmblesime ka küljed kokku.
Otsisime pehme ja laia kummi ja lõikasime kõhu mõõtu + 2cm ülekatteks. Kumm sai 1x sisse pööratud värvli alla, kolmeastmelise sik-sak õmblusega. Alla serva sama pistega valge pits. Ka kummi otsad sai sama pistega õmmeldud.
Paar tundi koos mässamist, natuke ka harutamist ja seelik valmis. Laps jäi väga rahule. Muidu kiitmisega kitsi preili käis ja silitas aina oma seelikut ja rääkis kui väga see talle meeldis ja kui tore, et me ikka sellise seeliku õmblesime. Järgmiseks on nimekirjas lühikesed retuusid ja pikad retuusid ja lugematu arv igasuguseid seelikuid. Ja peame kohe ruttu õmblema hakkama, muidu ta varsti läheb koju ära ja siis ei jõua neid kõiki valmis. :-)
