ja kliki seejärel „lisa ostukorvi“
Üks suvine töö on jäänud seni pildikausta oma blogi ootama.
Nimelt ostis mu poiss endale vana vene auto - ma igaks juhuks nime ei nimeta. Kes teab ja tunneb, vaadake pilti. :-) Ning tegi sellele kapitaalse kereremondi.
Minult tellis uued istmekatted, mis oleksid täpselt samasugused nagu originaalid.
Originaalid olid muidugi mitte ainult vanad ja katkised vaid täitsa ribadeks. Istmete serva alla olid katetele augud sisse torgitud, nendest traadid läbi pandud ja pingi alt kinni tõmmatud. Seljatoe vedrude peal olid ka presendist detailid. Polstrid olid veel täitsa korralikud. Need ei vajanud välja vahetamist.
Vanade katete maha võtmise töö võttis poiss enda peale. Mis oli muidugi viga. Oleksin pidanud paremini uurima, kuidas nad olid kinnitatud ja kuidas uued tooli külge tuleks kinnitada. Ikka ninapidi juures istuma, mitte niisama kaameraga pealt vaatama.
Võtsin seejärel vanad katted ja joonistasin lõiked paberile. Materjali otsimine võttis kõigest paar päeva, tellija vaatas üle ja tunnistas ostetud musta termantiini sobilikuks. Nõudmine oli, et materjal ei tohi läikida ega olla mingi reljeefse mustriga.
Mul oli küll suur tahtmine teha uued ilusamad kui esialgsed - kantidega, korralike kinnistega jmt. Kuid tellija on kuningas.
Õmblesin vanade katete järgi uued valmis, mis osutus suhteliselt lihtsaks tööks. Nöörkandi asemel lihtsalt tepingud. Õmbluste vahel olid siin-seal 4mm nöörist tugevdused.
Pingiserva all olevate aukude asemel lõin metallist öösid, kokku 100 väikest augukest, 10 metallist rõngakest. Õlavarrel oli hiljem öösi aukude tegemisest ja rõngakeste kokku pressimisest tohutu lilla verevalum. :-)
Mis teha, kui jõudu vähe ja peab poole kerega kangi otsas rippuma.
Kuid hiljem selgus, et need öösid olid täiesti liigsed. Traadi augud olid kunagi ilmaasjata katte sisse torgitud. Katete kinnitamine oli hoopis katte servades olevate kanalite ja nende sisse lükatavate traatidega kinnitatud.
Katted ise tulid kenad.
Peab tunnistama, et mulle sellise materjali õmblemine väga meeldib.
