Artikkel minu tegemistest kohalikus ajalehes – Harku Valla Teataja nr 23/2016 (LK 5)
Teksti ja foto autor Aule Sagen.
Lisan alla teksti uuesti, et oleks mugavam lugeda kui lehe pildi pealt.
Ühes katusealuses kambris Vääna-Jõesuus saavad kõnekatest riidetükkidest lapitööd, mis jutustavad lugusid
Teine korrus Mailis Kessi kodus Vääna-Jõesuus on pärast laste kodust lahkumist saanud uue elu lapikojana – katusealuse sopilistes ruumides on sisustatud õmblustuba ja kangaladu ning oma ruum on ka värvitoonide alusel kastidesse organiseeritud lappidel. Eraldi toa on saanud ka valmis tööd –lapitekid, kotid ja teisedki väiksemad nokitsused. Lisaks võtab Mailis iga kuu ette ka paar suuremat tellimustööd, et valmiksid just sellised lapiteosed, mis räägivad oma lugu ka selle tulevasest omanikust.
Lapitöö haaras kaasa
Mõned aastad tagasi otsustas Mailis oma väljakutsete rohke noorusaja järel, et palgatööd ta enam tegema ei hakka. See, et uueks tegevusalaks saab käsitöö, oli kunstnike ja käsitöömeistrite suguvõsast pärit naisel üsna loomulik valik. Küll aga ei olnud ta kindel, milline võiks olla just temale sobivaim suund, sest käsitööga on ta tegelenud kogu oma elu. Ka tegi ta ema siidi- ja portselanimaali, vanaema oli nahakunstnik ning vanaisa sepp. „Kui ma lõpuks lapitehnikaga tegelema hakkasin, siis see haaras mind täielikult: need mustrid, need värvikombinatsioonid,“ lõid Mailise silmad särama, kirjeldades, kuidas kangastest hakkavad visualiseeruma mustrid ja võimalused. Järgneb kavandi tegemine, klapitamine ja mõõtmine, ent tulemus on alati suur üllatus. „Kavandis võid valmis joonistada mustrid ja värvitoonide kombinatsioonid, aga seda, kuidas lõpuks need mustrilised kangad seal mängima hakkavad, ei ole võimalik pliiatsiga ette joonistada,“ rääkis naine, mis teeb lapitöö tema jaoks eriti köitvaks.
Tööd ühe tekiga jagub kauaks
Loodud ettevõtte Mailis Design OÜ esimesed tellijad olid Harku valla koolid ja lasteaiad ning neile on tehtud klaverikatteid, kandlekotte, pikniku tekke, seinavaipu ja kott-toole. Väiksemad tarbeesemed, mis lapitoas nüüd samuti valmivad, hoiavad äri vilkana ning võimaldavad keskenduda suurematele ja loomingulisematele töödele. Ühe suure lapiteki tegemiseks võib aga kuluda terve nädala jagu aega. Esmalt valmib töö kavand. Lihtsamad kavandid valmivad ehk paari päevaga, ent tihtipeale algab uue töö plaanimine ja esialgse kuvandi loomine juba nädal või kaks enne õmblustööd ennast. Seepärast on lapimeistril alati käepärast kaust, kuhu teha märkmeid peas liikuvate huvitavate ideede ja lahenduste kohta. „Mõned ideed võivad peas küpseda kuid või lausa aastaid, enne kui need lõpliku kuju võtavad ja saan tööga alustada,“ avas Mailis oma loomeprotsessi. Mustri detailide lõikamine, õmblemine, viimistlemine, fotosessioon, pakendamine ja ongi nädal läinud.
Kõnelevad tekid
Puuvillast kangast ja vatiini ostab Mailis iga kuu 10-20m, et värvi ja mustri varud oleksid piisavad. Mustrid sünnivad aga paljuski ka õmblusvabriku tootmisjääkidest, samuti kliendi materjalidest. Päris vanu riideid Mailis teki mustrisse siiski ei paneks, sest need ei pea enam pesukordadele vastu. Küll aga saab kasutada vanemaid kangajääke. Ühe teki loo jutustavadki lõpuks selle erinevad tükid: „Tükike vanaema kitlikangast, ruuduke ühest oma lemmikriidest siin ja teisest seal – need äratavadki mälestusi ja panevad teki kõnelema.“ Ka tema enda esimene lapitekk oli tehtud oma ruudulisest ja sinisest villasest kangast vanadest kooliseelikutest ning tekitab temas siiani sooja tunde.
Paraku on käsitöölise elu endiselt rohkem elustiil. Töömahuka lapitöö tegelikku hinda ei ole turg Mailise sõnul valmis veel vastu võtma. Väiksed tööd annavad siiski võimaluse ka suurte valmimiseks. „Kindlasti saan ma aga nautida rõõmsameelset loomingulist elu,“ rõõmustas ettevõtja vabaduse ja võimaluse üle realiseerida oma üha uusi mõtteid.
