Materjal kujundab disaini, mitte disain ei vali materjali.
Kas suudate ette kujutada, kui palju läheb kasvõi ühel ainsal suurtootjal IGA PÄEV materjale jääkidesse, ära viskamiseks. Kellel konteinerite kaupa, kellel kogunevad jääkmaterjalid tohututesse angaaridesse, sest utiliseerimine on kallis. Väidetavalt on ka neid, kes oma tootmisjäägid maha matavad.
Niisiis, järjekordse ökotoote teekond algab kui leian kontakti, toon suurtootmise jääke: kangad, mööblitööstuse nahk, kunstnahk, villane vilt või kudumid, kangaste rullilõpud või juurdelõikuse jäägid ning sorteerin need materjalide ja värvide kaupa virnadesse. Iga värvi ja materjali puhul juba lendavad silme eest läbi kõikvõimalikud ideed, kuidas neid omavahel kokku sobitada ning mis oleks neist kõige põnevam ja ägedam toode. Kas uus partii nunnusid kotikesi väikestele poistele-tüdrukule, vahva mustriga istepadi, seljakott, lapitekk, koera pesa, kandlekott või hoopis nukuriided. Kõiki ideid ei saa ega jõua eales realiseerida, mõned materjalid ja ideed ootavad järge aastaid, kuid inspiratsioon on suur ja see ongi tähtis.
Järgnevalt ostan näiteks 30 m roosat tõmbelukku ühelt müüjalt, pean leidma sama tootja poolt valmistatud sobivas mõõdus ja toonides lukukelgud teiselt või kolmandalt müüjalt. Sama lugu kõikide teistes toonides ja jämeduses tõmbelukkudega. Käin kangatükid taskus, kelguta tõmbeluku jupid papitükil reas ja lukuta lukukelgud trip kotis mööda tarvikute müüjaid ja kombineerin kokku puuduvaid osi.
Koti karabiine, rihma regulaatoreid, D aasasid või rõngaid on vaja ühe mudeli jaoks 20 mm laiust, teise jaoks 1,7 mm, kolmanda jaoks 30 mm laiust. Sama laiad ja kotiga sobivas toonis peavad olema rihma paelad. Ning siis selgub, et sinepikollase koti jaoks on olemas materjal, aga sobivat lukku ei saa, kui saan luku, siis selle jaoks sama tootja lukukelkusid ei ole jne.
Nüüd see kõige inspireerivam ja nauditavam osa kogu protsessist – kombineerida kõigest sellest kokku midagi, mis on põnev, kaunis ja praktiline.
Lisandub veel fotosessiooni valmis tööle, fotode digitöötlus, e-poe tootelehe vormistus, postitused sotsiaalmeedias või blogi tekst, pakendamine, sildistamine, postitamine.
Mööblitööstuse tootmisjääkidest, villasest vildist ja nahast mandala padjad, istepadjad.
Taaskasutus ei tähenda “odav”
Jääkmaterjalide kasutamisel puhul tekitab HIND sageli küsimusi, sest „jääk” kõlab nagu midagi, mis peaks olema tasuta. Tegelikult on materjal kõige väiksem osa kulust. Töö jääkmaterjalidest on väga ajamahukas ja ressursirikas. Alustades põnevate ja soodsate materjalide soetamisest kuni igale materjalile sobivates toonides ja mõõtudes lisanditeni – lukud ja lukukelgud, paelad, kandid, rihmad, needid, aasad, karabiinid, öösid, sangad, spets niidid, voodrid jne.
Kõige lihtsam-kiirem-odavam on osta sobivad materjalid kataloogi järgi eelnevalt kavandatud tootele, õmmelda valmis suur kogus ühesuguseid tooteid ja need kaubandusse müüki viia. Aga kataloogi järgi saab tellida rullide kaupa kangast, igat värvi tõmbelukku vähemalt 1000m, kast klambreid jne.
Jääkmaterjalide kasutamisel tuleb aga pea iga koti jaoks kujundada uus mudel, valida ja sobitada olemasolevad materjalid-värvid-lisandid, kogu õmblusprotsess läbi mõelda, teha prooviõmblused, kõik detailid ükshaaval lõigata ja õmmelda. Aga just selline ette antud materjalidest millegi ägeda kombineerimine ongi põnev ja minu jaoks tõeliselt inspireeriv väljakutse! Lisaks ka see imeline tunne, kui suudan anda uutele ja kvaliteetsetele, kuid prügisse suunatud materjalidele uue elu.
Taaskasutusmaterjalidest kotid: helesinine mööblikangas ja kunstnahk, vana kampsun ja mööblitööstuse nahk, tootmisjääk-kudum ja mööblitööstuse jääk, fotoprindiga puuvillased tootmisjäägid, vanad teksad, vana kampsun ja mööblitööstuse nahk.
Materjalide valik
Materjalide puhul eelistan igal võimalikul juhul naturaalseid: puuvillased kangad-pitsid-paelad, villased kangad-kudumid-lõngad, linased kangad-pitsid, naturaalne nahk jne. Naturaalkangas vananeb ilusti, nahk on vastupidav. Lina ja puuvill saavad aja jooksul isikupära. Villane ese kestab õige hoolduse puhul aastakümneid, samas kui näiteks polüestrist toode kaotab kiiresti värvid, kuju ja välimuse. Samas kunstkiust toode ise ei lagune pärast äraviskamist sajandeid ning sünteetika pesemisel lahkuvad mikroplastiosakesed, mis jõuavad veekogudesse.
Naturaalkiud on taastuv ja biolagunev ning vanast linasest või villasest kangast saab uue eseme, mida jääkidest disainis ongi vaja. Lisaks on naturaalsetel kangastel tihti parem hoolduslugu: neid saab parandada, värvida ja ümber teha. Ostes naturaalsetest materjalidest toote, ei osteta lühiajalist moetoodet, vaid materjali, mis väärib hoolt ja annab selle aja jooksul tagasi.
Mööblitööstuse jäägist, villasest vildist kinkekomplektid – pinal ja märkmiku kaaned.
Teadlik ostja
Tootmisjääkidest disainkoti valimine ei ole luksus ega kompromiss, vaid teistsugune arusaam väärtusest. Masstoodangu tarbija küsib: „Kas see on piisavalt odav?” Teadlik tarbija küsib: „Mis on selle toote taga ja kui kaua see mind teenib?”
Kvaliteet ja vastupidavus. Käsitöö toode tähendab, et iga selle iga õmblus on kontrollitud ja koormust kandvad kohad tugevdatud. Kott, mis kestab aastaid, on tihti odavam kui mitu kiirelt lagunevat.
Eripära. Unikaalne kott ei kordu kellegi teise käes. Kandja ostab eseme, millel on oma välimus ja oma lugu, mitte trendi koopia.
Teadmine, kust asi tuleb. Tihti tunneb ostja tegijat isiklikult või teab vähemalt, kes ja kus kotti õmbles. See loob suhte, mida poeketi riiulil ei teki.
Väiksem jalajälg. Iga toode, mis valmib olemasolevast materjalist, vähendab uue kanga tootmist ja jäätmete hulka. See ei lahenda kogu tööstuse probleemi, kuid on konkreetne ja mõõdetav samm.
Külastage minu e-poodi ning te näete, mida põnevat on võimalik teha materjalidega, mis suurtootmise poolt on määratud hukule ehk loodusesse.
www.mailisepood.ee
