Peate lugu taaskasutusest ja eelistate naturaalseid materjale?
Tore, mina ka!
Täna näitan, kuidas saab vanadest voodilinadest õmmelda pehmed ja mõnusad puuvillased vaibad.
Nimelt sorteerisin oma voodipesu kappi ning viskasin sealt välja tohutu kuhja tarbetuks muutunud voodilinu ja tekikotte.
Kogus oli just nii suur, et kogu selle kuhja prügikonteinerisse viskamine tundus raiskamisena. Lapitekke kulunud linadest teha ei tahaks, selliste tekkide eluiga oleks tunduvalt lühem kui kvaliteetsest kangast õmmeldutel. Mõne mustri või tehnika puhul on muidugi vaja mustri alla teist kangast, sel juhul on sellised linad tänuväärseks materjaliks, seda enam, et suur osa neist oli lihtsalt valged. Seekord aga otsustasin õmmelda endale veel mõned vannitoa vaibad, šenill tehnikas.
|
|
|
Kõigepealt valisin välja valged ja sinakashallides toonides linad, sest need on minu vannitoa värvid. Plaanisin õmmelda kaks vaipa – suurema umbes 90x120cm ning väiksema 50x70cm. Panin kõrvale 2 topeltlaia tekikotti, 1 laia voodilina ja 1 suure ümmarguse laualina. Selleks tööks on hea kasutada just kõige enam kulunud, narmendavad või pesus kirjuks läinud linad. Just nagu minul üks sinine tekikott, mis peale esimest pesu oli nagu valgendajat näinud ja tobe lapiline. Selle töö jaoks aga just see õige kõige pealmiseks kihiks kasutada.
Käristasin linadest välja ristküliku kujulised kangatükid, veidi suuremad kui planeeritavad vaibad. Õmblused ja palistused käristasin ka kõik vahelt välja. Ühe vaiba jaoks ladusin ülestikku 8 kihti kangast.
Laualina keskelt lõikasin suure tüki suurema vaiba jaoks. Järgi jäänud servadest sain väiksemale vaibale ühe jätkatud kihi. Mitme kangatüki ühes kihis kasutamisel pane need lihtsalt kõrvuti, mingeid õmblusi ei ole vaja.
|
|
|
Kui kangad virna laotud, joonistasin sinna peale teppimiseks jooned ette. Kui see tundub tobe vaev ja hull geomeetria, siis võib ju õmmelda lihtsalt diagonaalsed jooned nagu näiteks minu esimestel vaipadel (vt esimest fotot), silma järgi või teppimise abivahendi abil, mis laiust näitab.
Mulle aga meeldib lisaks mustritele ka matemaatika ja geomeetria (statistika jmt samuti), kuid see pole tänane teema.
Ühesõnaga – jooned ette…. spiraalsed tepingud….
Tepingute vaheks joonistasin 2cm. Enam laiem ei tohiks olla, ainult 8 kihi puhul on see niigi juba laisa inimese mõõt.
Kasutasin veega lahustuvat vildikat (Water Erasable Pen), läbipaistvat joonlauda ja suurema vaiba juures oli abiks ka pikk, metallist joonlaud. Selle Water EP saab hiljem ära, kui kangas märjaks teha, näiteks pritsida vett peale.
Muide, tähelepanek – õmblustöödeks mõeldud mõõdulindi (see pehme) ja metallist joonlaua mõõdud erinevad omavahel – igas 60cm kohta on erinevus lausa 1cm! Kui kandlekotte välja lõikasin ja kasutasin mõõtmisel vaheldumisi mõlemat, siis pidin ennast segaseks vihastama! Mõõda ja mõõda, no ei klapi!
|
|
|
Kihid koos, jooned peal. Suuremal vaibal (vasakul) kinnitasin kihid enne teppimist haaknõeltega, väiksemal (paremal) mitte. Need roosad sõrmed pildi nurgas on minu teppimise jaoks ostetud kummikindad – tavalised aiatöö kindad. Nende abil on mugavam kangast edasi lükata, paljaste käte all ei taha kangad sõna kuulata, kui neid on mitu kihti.
|
|
|
Nonii, tepingud on tehtud. Vasakul pildil on alumisel poolel näha, kuidas keskelt minema hakkasin. Nurgad tegin silma järgi kumeraks.
Järgnevalt tasandasin servad äärmisest tepingust 1cm kauguselt, see jääks kandi alla. Kantisin 5cm laiuse diagonaalse kandiga. Esimene õmblus allapoole. Nurkades võiks veidi kanti pingutada, et teine õmblus korrektsem jääks. Seejärel pöörata kant ümber ääre, kandi serv sissepoole kahekorra ja teine õmblus.
Eelviimane ja kõige tüütum töö on vaibakihtide lahti lõikamine, operatsioon…. Urgitsed teravate kääridega 7 kihile augu sisse, nii et ainult alumine kangas jääb terveks. Ülejäänud 7 kihti lõikad kõikide tepingute vahelt lahti. Seekordsetel vaipadel siis spiraalselt. Kahe vaiba peale tuli seda napakat lõikamist kokku vist mingi 50m. Kui selline töö on elu esimene ja viimane, siis võib seda muidugi kääridega teha. Tõenäoliselt siis jääb see ka selle tehnika viimaseks katsetuseks.
Kui aga võimalik, siis soovitan kasutada spetsiaalset šenilli lõikurit. Pildil on näha. Ise ostsin selle Karnaluksist, kuid võib küsida käsitöö ja lapitehnika tarvikute poodidest.
Lõikuril on 4 erinevat vahet, mida vastavalt töö paksusele saab valida. Iga paari ringi järgi kiilus ta muidugi niite ja sodi täis, kuid kääridega oleks see töö ikka kordi vaevarikkam.
Viimaks – pesumasinasse! Kui kardad oma masina ära ummistada, siis võib pesuvõrgu sisse toppida.
Seekordne töö narmendas ikka hullumoodi. Olid sellised õhukesed puuvillased linad. Eelmine töö, mis on juba kümneid kordi pestud, on seni täitsa korralik, üldse ei narmenda. Ei teagi, kas tookord sattusid linased kangad?
Ja siin nüüd pildid kahest uuest vaibast peale pesu ja enne esimest vaiba peal kõndimist. 🙂
