Sellest on hea mitu aastat, kui kohalikule koolile puhketuppa mööbli kangast kott-toolid õmblesin. Nüüd teostan neile kord või paar aastas hooldust – pesen, teen mõned pisiparandused ja täidan. Kott-toolide täide teatavasti aja jooksul vajub kokku.
Pean tunnistama, et olen ise meeldivalt üllatunud, et need nii kaua vastu on pidanud, kui kogu kool neil päevast päeva otsas möllab.
Kooli direktor aina kiidab, et nii toredad ja toovad lastele palju rõõmu. Loopida pole lubatud, kuid hüppamine ja kargamine, koobaste ja tornide ehitamine – see olevat igapäevane lõbu.
Kuidas hooldada kangast kott-toole.
Nüüd on need 12 kott-tooli juba kolmas aasta kasutusel. Eelmistel kordadel pesin neid valikuliselt, mõnel oli vaja ka aplikatsioone siit-sealt nurgast kinnitada.
Seekord tõstsin kõik kopsikuga graanulitest tühjaks ja pistsin pesumasinasse (40C, 1h). Graanulite jaoks võtsin topeltlaia tekikoti, mis sai pilgeni täis. Kokku mahtus sinna umbes 500L, kõik see mis viimasest täitmisest (1000L) alles jäänud.
Tühjendamisel võiks kasutada ka suuri kilekotte, kuid kile ajab graanulit väge täis ja siis ajate neid mööda tuba taga. Neid jätkub kõikjale mujale kui kilekotti – riietele, kopsiku külge, teie enda külge jne. Usun, et lähete enne hulluks, kui need oma tahtmisele allutada suudate.
Ostmisel on graanulid ka kilekotis, kuid siis peate neid sealt ainult välja tõstma, mitte ennem kopsiku kaupa sisse ja siis kopsiku kaupa välja tagasi. Kui teil on puidust nõu, millega tõsta, on ehk lihtsam. Mul on tavaline plastikust piimakann.
Kõik 12 tooli on nüüd pestud ja nööril reas. Päevake kuivamist ja siis parandusse. Ämbliku võrk oli siit-sealt kanga küljest lahti ning kiisule oli vaja üks vurruke juurde õmmelda. Kõikidel loomadel olid nööbi silmad küll ära naksatud, kuid otsustasin nende õmblemisest loobuda. Ega need suured nööbid istumise all polegi vast kõige arukam lisand.
Toolide täitmiseks tegin paksemast paberist tuutu. Parajalt pika, et ulatuks sügavale koti sisse, liimi pulgaga servad kinni, sest muidu on üsna pea kõik tuutu servade vahed graanuleid punnis täis ja koti sisse jõuab neid üha vähem. Ülevalt peaks tuutu olema parasjagu kallamise nõust laiem, hea hooga kallata.
Kõigepealt said pooled toolid vanad graanulid sisse, seejärel ülejäänud pooled uued. Natuke jäi järgi ka sellest kogusest.
Nüüd kotid autosse ja koolimajja tagasi. Kui koju tuues oli pool autot neid täis, siis tagasi viies jäi vabaks ainult juhi iste, ülejäänu kõik maast laeni täis. Aga sõita ainult mõnisada meetrit külavahe teed.
Kas kangast või kunstnahast kott-tool?
Kodustes tingimustes on kangast kindlasti mõnusam. Iga paari aasta tagant tühjendada ja pesta pole ju kuigi suur probleem. Kui ise õmblema hakkate, siis kasutage kindlasti mööblitööstuses kasutatavaid niite. Tavaliste õmblusniitidega mööbli kangast õmmelda ei soovita.
Kui teil on lemmikloomad või muud kördi altid tegelased, siis tõenäoliselt on kunstnahast kott-tooli lihtsam puhtana hoida.
Oma esimesed kott-toolid õmblesin kahekordsed, kus graanulite jaoks lisaks teine, sisemine kott.
Hiljem loobusin topelt kotist. Esiteks hinna pärast (kes ostab ühe kott-tooli ja on nõus kahe eest maksma). Ning teiseks, kui tihti kott-tooli siis tegelikult pestakse? Kui tihti te oma diivaneid ja tugitoole pesete?
Laste kaitseks õmblen lukukelgu jaoks pesa luku katte lõppu, st kui tõmbeluku kinni tõmban, surun kelgu sinna lõppu õmbluste vahele kinni ja laps ei saa ise lukku avada.
