Suvel tegin kaks katet ilmastikukindlast materjalist.
Üks oli poja megasuurele päikesesirmile uus kate ning teine ema aiakiigele uus kate.
Kiige ja sirmi materjalid ostsime ühel ajal.
Päikesesirmi jaoks oli materjali vaja lausa 20m ning et saaks veidigi mõistlikuma hinnaga materjali, kui 350€, otsustasime tootmisjääkide müügist pakutava soodsama materjali kasuks. Müüja kinnitusel oli tegemist ilmastikukindla (outdoor) materjaliga.
Hindadest rääkides – tuttaval Rootsis läksid just samas mõõdus kaks sirmi katki ning talle tehti hinnapakkumine sellistele sirmidele uue katte õmblemise kohta – 500€/tk.
Kiige katte jaoks ostsime kanga spets poest, eritellimusel. Väidetavalt väga kvaliteetne materjal, mida kasutatakse näiteks kaatrite/jahtide katete õmblemiseks.
Päikesesirmi kate
Poisil oli suvemajas megasuur päikesesirm, kuid juba aastaid vana ning selle kangas üsnagi räsitud. Andsin lubaduse talle uus õmmelda.
Sirmi mõõt oli 4x4m ning L 150(160)cm kangast kuluks selle üheainsa sirmi jaoks 19-20m. Meetri hinnad algasid 13€/m.
Tassisin vanad sirmi ribad endale koju ja püüdsin neid kuidagi sirmi detailideks tagasi kokku lapata, et saaks õiged mõõdud ja joonised.
All skeemil on ülemine pilt sellest, kuidas detailid kangale paigutada. Paremal on katte joonis.
Detailideks kangale paigutamise järjekorras on:
* 4 sirmi põhidetaili, ilma ülemise nurgata ehk suured sektorid. Ülemised nurgad ehk väikesed sektorid tuli õmmelda eraldi juurde, suurte tükkide õmbluse vahele u 10cm ulatuses ning keskelt lahtised. Avause keskelt tegin ühe kinnituse. Et tuul sirmi alt välja pääseks.
* Järgmised on katuse volangid, mis jäävad rippuma.
* Jääkidest saab lõigata tugevdused nii nurkadesse kui ka kõigi teiste takjapaelte, paelte jm kinnituste alla.
Mässamist oli hullumoodi, sest tuba on kordi väiksem kui ükskõik milline detail. Sirmi suurus (4x4m) tähendas seda, et juba skeemi joonistamine oli paras tsirkus. Järgmine pilt sellest, kuidas ma vana katte ribade kuhjast selgust püüdsin saada ja mingil moel ribasid kokku sobitades õigeid mõõte kätte saada.
Üks pilt ka sellest, kuidas ma kahe toa vahele sirmi volangi püüdsin ära mahutada, et seda mõõtu lõigata.
Umbes nädal läks selleks, et materjalid kokku otsida, mõõdud ja joonised saada ning lõpuks sirm valmis ka õmmelda, sellisel põlve otsas tegemise meetodil.
Ja pilti ei saanudki valmis tööst. Poiss lubas saata pildi, kui sirmi raami külge üles paneb.
Möödus aga umbes 1 kuu ning pilt, mis sirmist sain, nägi välja selline:
Masendav.
Materjal, mis müüja väitel oli ilmastikukindel materjal, oli mingi tavaline plastik või ma ei tea mis. Eelmine kate, mis suvemaja ostmisel seal kuuris vedeles ja polnud sugugi uus, pidas vastu veel 2 aastat. See siin aga vaevu ühe kuu, kuniks kärises ribadeks. Ka tugevduste, st neljakihilise kanga koha peal nagu ajalehe paber.
Ma võtan müüjaga ühendust, et tema arvamust küsida. 20m kangast pole minu jaoks sugugi igapäevane ost ega kindlasti mitte pisiasi.
Aiakiige kate
Aiakiige jaoks tegi ema, elukutselt arhitekt, vinge joonise. No ma esimese hooga põrnitsesin seda nagu vasikas uut aia auku. Lootsin ikka saada vana katet ja selle järgi vaadata, et mis või kus või kuidas. Aga kui ma pika mõtlemisega millimeetrid sentimeetriteks ümber mõtlesin ja paari pisiasja kolm korda üle küsisin, siis sain joonise abil asja isegi tehtud ja õigesti pealekauba.
Kiige katusele lisaks õmblesin ka istmele katte peale, et iga vihmapiisa puhul ei peaks patju tuppa tassima. Igati asjalik muidugi. Palja kintsuga seal peal istuda pole kindlasti kõige mugavam, kuid muidu ju väga praktiline.
Rohkem pilte kattest ja mõningatest detailidest on minu portfolios lehel “Õmblustööde varia”.
