Kuna lapitöid teevad eelkõige õrnema soo esindajad, siis täitsa juhtumisi domineerivad lapitekkidel lillelised kangad, kutsud, mõmmid, hobused ja muud hingelised teemad. Olen mitmel korral teinud otsuse, et nüüd tulevad poiste tekid ja mitte ainult poiste värvides vaid ka piltidega, mis poistele VÄGA meeldivad.
Aga no ei oska joonistada. Kui mõmmid veel kuidagi õnnestuvad, siis autod…. no nende joonistamisega kah veel kuidagi tulen toime. Aga mingi kraana või lennuk või helikopter…. mida veel. Appi! Perfektsionistina tahaks, et need ikka ilusad välja näeks ja lapse jaoks ilmselgelt äratuntavad oleksid. Ja mis kõige tähtsam – lihtsad, et ühe pisikese aplikatsiooni tegemine lugematu arv töötunde endale ei napsaks.
Nii ma seda masinavärgi teemat aina edasi lükkasin, kuni taipasin – kui ise ei oska, siis tuleb leida keegi, kes oskab ja tahab ka.
Nii ma siis kuulutasingi näoraamatu käsitöö grupis välja, et otsin kedagi, kes mulle aplikatsioonideks lihtsaid ja lastepäraseid pilte tahaks joonistada. Pakkumisi ja näidispilte saatis kümmekond huvilist. Karikatuuride joonistajad langesid kohe välja – sellistest piltidest aplikatsioone teha…. no ei oska. Samuti need, kes saatsid juhusliku töö mõnest oma pildist. Pildid olid küll kenad, kuid ei vastanud minu üleskutses püstitatud soovile.
Mõned langesid välja hinna pärast. Kui teen lapse tekile 5 autot/lennumasinat ja pean nende joonistuste eest terve teki hinna välja käima, saate isegi aru. Keegi ei maksa ühe lapiteki eest 2x nii palju kui praegused hinnad.
Üks pakkuja oli eriti agar. Ennelõunast hakkas pilte saatma ja õhtuks oli mu postkast, võiks öelda et umbes. Kiristasin omaette juba hambaid, et no mõtle ja vali ise enne välja midagi ja pea hoogu veidi! Ja teate mis – ma valisin lõpuks just tema endale abiliseks 🙂 Mulle hakkas just see meeletu entusiasm lõpuks meeldima 🙂 Mis siin ikka pikalt.
Saage tuttavaks Mailis Design esimese illustraatoriga, tamtararaa – Marje Leht.
Esimesed pildid on hästi lihtsad ja tõenäoliselt on internet sarnaseid joonispilte täis, aga no kui väga selliste puhul saakski originaalitseda. Tasapisi võiks juba kujuneda välja mingi äratuntav stiil ja pildid keerulisemaks ja põnevamaks.
Nüüd natuke juttu ja pilte, kuidas ma aplikatsioone teen.
* Kõigepealt printisin kõik masinate pildid välja kahes eksemplaris. Üks jääb näidiseks ette ja teise lõikan detailideks. Autol näiteks kere, aknad, rattad jne. Kasutasin erinevat värvi ja mustriga õhukesi puuvillaseid kangaid.
* Lõikasin küpsetuspaberist ühe lehe triikimislaua peale ja natukese väiksema kahepoolse liimiriide sinna peale. Kui servad üle ääre jäävad, siis mõjub see triikimislauale laastavalt. Nurkadest panin nad nõeltega triikimislaua külge kinni, sest need hakkavad muidu seal oma elu elama. Eriti kui on tegemist väga väikeste detailidega.
* Ladusin, st mahutasin võimalikult palju riidest lõigatud detaile liimiriide peale. Selle töö ajal on hingamine komplitseeritud tegevus, käte värin kuritahtlik ja aevastamine absoluutselt keelatud tegevus. Kui kõik kenasti paigas ja ükski serv teist ei kata, panin sinna peale teise küpsetuspaberi. Üsna ettevaatlikult, sest väike vale liigutus annab võimaluse ladumisega otsast peale hakata.
|
|
|
* Triikisin keskmise kuumusega (** märgiga triikraual) aeglaselt ja mitu korda kõik üle. Nüüd on kõikidel detailidel kahepoolne liimiriie all. Kogu see kiht seal paberil koorub peale jahtumist kenasti lahti. Kolmandal pildil on näha 2 lehte autode detaile. Vasakpoolsel lehel on pärdikute näod läbi teinud juba päris mitu etappi detailide lõikmist ja liimiriide külge triikimist.
* Lõikasin autode detailid uuesti välja, seekord koos liimiriidega, et ei jääks liimiriide servasid üle.
* Ladusin detalidest kokku masinad – aknad, rattad, propellerid kõik oma kohale, vabaks jäänud küpsetuspaberi peale. Teine küpsetuspaber jälle peale ja triikisin uuesti üle. Kui liimiriie on eriti korralikult ära lõigatud ja triikraual on deflon põhi, siis ei pruugi enam küpsetuspaberit peale panna – see võib kogu töö jälle nihu ajada.
* Kui pildid jahtunud, käristasin need küpsetuspaberilt maha ja ladusin teki kanga peale. Triikisin *** kuumusega korralikult kanga külge.
* Aplikatsioonid tuleb kõik servadest üle õmmelda ning vajalikud piirjooned juurde – ukselingid, lennuki tiiva kontuurid jmt. Aplikatsioonide servad olen seni nööpaugu pistega ääristanud, kuid seekord teen vist tavalise õmblusega. Kui liimiriie on korralikult kinni triigitud, siis ei ole muret, et see pesus ära laguneda võiks.
Nüüd jääb veel tekile vatiin ja vooder kinnitada, teppida, kantida.
Esimene tekike ongi valmis. Teised sama seeria lapitekid lisan oma lehele – porfolio/lapitekid lastele ning E-pood/lapitööd.
