Seinavaip lasteaiale karumõmmide jaoks.
See on kiusamisvaba kasvatuse osa. Kogu rühmal on ühesugused väikesed lillad karumõmmid, õpetajal enda oma, natuke suurem. Ning ühe väikese lasteaia ühe väikese rühma 20+1 karu vajasid endale mõnusat ja vahvat kohta, kus jutuajamiste vaheajal puhata ja laste tegemistel silma peal hoida.
Projektist endast võiksid lasteaia õpetajad kommentaarides pajatada. Ma ei ole sellest veel eriti hästi aru saanud – et miks karukesed ei võiks olla igaüks oma tegu ja oma nägu. Miks ikka ühesugused. Ja mõned teised küsimused.
Aga seinavaip ise sai täna valmis ja riputan siia teilegi vaatamiseks.
Tegelikult oli see töö üks paras masina lõhkumine. Ühe lille teppimisel lõi vähemalt 5 korda niidi puru. Nõelu läks kah päris mitu, kuigi olid spets teksa nõelad. Sellepärast ei õnnestunud ka rohkem aplikatsioone peale õmmelda. Kus vähegi on taskute vahekoht ja võiks olla veel mõni lilleke, seal on ka õmbluste ja tepingute ristumine ja eriti paks koht masinaga kallale minemiseks.
Järgmisel nädalal saan teha pildi vaibast koos karumõmmidega. Nood pildid panen siis portfolio lehele.
Taskutesse panin täna käepärased mänguasjad. Muidu on nii palju mänguasju, justkui terve maja ongi mänguasju täis. Aga näe, nüüd ei leidnudki taskutesse toppimiseks neid rohkem kui need mõned siin.
Puhhi sõber Tiiger puges õpetaja karumõmmile tehtud taskusse. Talle igatahes meeldis seal väga, ei tahtnud välja enam tulla. Mathias otsis enne magama minemist oma kaisutiigrit taga, Tiiger aga istus vagusi taskus ega mõelnudki endast märku anda 🙂
Lepatriinud ja mesilased on vildist ja peaks vastu pidama igale uudishimulikule näpukesele.
Karumõmmid käisid külas ja võtsid oma teki rõõmsalt kaasa 🙂 Ennem aga sain taskutega vaibast koos mõmmidega pilte teha.
