Tänasel ajastul läheb üha enam moodi taaskasutus, uuskasutus ja kuidas iganes seda nimetatakse. Mis on ju igati loogiline ja loomulik, sest mida enam kasvab suurtootmine ja ületarbimine, seda olulisemaks muutub säästmine ja kokkuhoid.
Kui ressursse jätkub, siis miks mitte osta igaks hooajaks uued riided, jalanõud, aksessuaarid jne. Kui vaadata tänapäeva kiirmoe tooteid, tekib küsimus, kas need tooted on kasutamiseks ainult määrdumiseni. Sest kõige soodsamad ja “lahedamad” rõivad oleks tootmisliinilt justkui enne viimistluse etappi maha võetud. Õmblused palistamata, servad ja kaelused narmendavad, varrukad välja veninud või iga detail isepidi kangast välja lõigatud ja seega igatepidi kiivas ja kõver.
Kõik ikka selleks, et toota veelgi “kiiremini, kõrgemale, kaugemale”… ehk siis odavamalt.
Minu kõige esimene lapitekk – õmmeldud vanadest kooliseelikutest ja minu kunagisest suure kõhuga kleidist.
Vestlesin hiljuti kodukandis tegutseva talukauplus kohvik-pagariäri ROHUJUUR juhatajaga, Teelega, taaskasutuse teemadel. Seni pole ma julgenud eriti kõva häälega välja hüüda, et oma lapitööd õmblen valdavalt taaskasutuse, täpsemalt öeldes zero-waste põhimõttel, ehk siis tootmisjääkidest. Meie mõnusast vestlusest sain aga julgust sellest rääkida.
Tänan, Teele, et andsid mulle kindlust teadmises, et taaskasutus ei ole kokkuhoid vaid elustiil.
Heategevusoksjoni jaoks õmmeldud lapitekk – lastetoa kardinatest ja Aafrikast toodud elevandiga linikutest
Nimelt on korraliku ja kvaliteetse lapiteki õmblemine tohutult ajamahukas töö. Aja mõiste ei sisalda ainult tükkide kokku õmblemiseks kuluvat aega vaid materjalide hankimist, töö kavandamist, kangaste ja värvide valikut ja sobitamist, detailide lõikamist ning kui muster kokku õmmeldud, siis ka teki kihtide kokku õmblemist ja läbi teppimist. Järgnevalt tööle fotosessiooni korraldamist, fotode digikorrektsiooni ja kodulehe täiendamist uue toote infoga, pakendamist, sildistamist ja tellijaga kohtumist/postiteenusesse viimist.
Töö õiglane hind peaks seega mahutama lisaks kuludele ka nädala või kahe töötasu ja makse. Me ei ela siiski heaolu ühiskonnas. Suurim summa, mida täna on võimalik sellise töö eest küsida, jääb 200-300€ vahele. See on aga vähemalt nädal või kaks nädalat kestev protsess. Suurel mandril, kus lapitööd kodukujunduses on väga populaarsed, maksavad sama kvaliteediga ja töö mahuga tekid suurusjärgus 2x või 3x meie kodumaised hinnad.
Ime siis pole, et 2 aastase ettevõtte puhul pole ma suutnud endale veel kordagi palka maksta. Kõik läheb ringiga tagasi materjalidesse, pakendisse, transporti, tootesiltidesse, tehnikasse jne.
Kõige töömahukam seinavaip “Vikerkaar”, mille muster koosneb 1638-st detailist ning on kokku kombineeritud minu enda õmblustööde pisikestest jääkidest.
Kui ise ei õmble, siis ei kujuta ka ette tegelikku töö mahtu ja selleks vajalikke kulutusi. Ma isegi ei oska senimaani töö mahtu ette kujutada. Vaimusilmas teen järjekordsele tellimusele ajakava – niks ja naks ja töö valmis. Tegelikult kulub aega järjepanu kordi rohkem.
Kui ma nüüd veel teatan, et nii mõnegi lapiteki mustris on kasutatud suures osas tootmisjääke – suurema õmblusettevõtte juurdelõikuse laualt pakkide viisi juhusliku kuju ja suurusega kangajuppe, siis nii mõnigi kujutab ette, et nii võib ajada küll rasket raha kokku. Materjal tasuta käes ja muudkui vurista kokku ja müü.
Reaalsus on see, et juppidest mustridetailide välja lõikamine on kordi ajamahukam kui meetrikangast. Kiirtehnikaid (ribadest ja suurematest ruutudest mustri kiirmeetodil kombineerimine) kasutada ei saa. Iga viimne kui detail tuleb mingist suvalise suuruse ja kujuga kangajupist välja lõigata.
Märksa lihtsam oleks osta toon-toonis kangad, ketaslõikuriga pikad ribad lõigata ja sellest mustrid kiirtehnikas kokku õmmelda.
|
Vaip vanadest teksadest |
Voodikate vanadest teksadest ja flanell-särkidest Padjakatted vanadest teksadest ja tootesiltidest |
Kuid nagu ennist ütlesin, taaskasutus on elustiil, põhimõte. Minu jaoks on kastitäis erinevaid kangajuppe minu inspiratsiooni allikaks: peotäis kollaseruudulisi kangaid, peotäis roosasid pitse, peotäis musta sametit, peotäis valgete mummudega kangaid jne jne. Lisaks veel kuhi kõikvõimalikes värvides ja mustrites mööblikangaid, kardina vuaali, fliisi jne. Järgmisel hetkel laekuvad minu e-posti fotod vikerkaare värvides ühevärvilistest bjassidest ja lillelistest puuvilla kangastest minu lemmik varustajalt, kust ostan kümnete meetrite kaupa lisa mustritesse, puuvillast flanelli ja froteed tekkide aluskangaks, fliisi ja vilti aplikatsioonideks jne. Sellel järgneb ringreis mööda lähima linna taaskasutuskeskusi, et leida üles kõik need lahedad kangad ja materjalid.
Päikesega seinavaibad on õmmeldud tootmisjääkidest, Mõmmidega aplikatsioonid on Humanast leitud lastetoa kardinatest.
Nii ma siis istun selle tohutu kangakuhja keskel ja disainin oma järjekordset mudelit – pinalit mudilastele või mürsikutele, linast kosmeetikakotti naistele, mööblikangast kosmeetikakotti meestele, nöörkotte mudilastele, laulupeolistele või koolijütsidele. Minu tänased kandlekotid on samuti minu enda töö vili, aastate jooksul välja kujundatud mudel.
Võiksin ju teha ainult megasuuri ja efektseid lapitöid seinavaipadest kõikvõimalike mööblikatete ja kardinateni. Kuid kuskilt peab leiva ikkagi lauale saama ja vahepeal peab vaeva nägema ka pisemate toodetega, mida müüki panna. Lapitööd ei ole meil eriti populaarsed ja ainult nendega täna küll ära ei ela. Ning tuleb teha ka kiiremaid ja soodsamaid tekke nö riiulisse hetkel kui tellimusi napib.
Kohaliku kooli jaoks õmmeldud kott-toolid on mööblikanga restidest kokku kombineeritud
Mis peamine – ma ei suuda teha suures koguses ühesuguseid asju. Kui kasutangi kümne või kahekümne pisema toote puhul sama lõiget, siis kangad, värvid, mustrid, aplikatsioonid on ikkagi erinevad.
Armastan kõiki oma töid ja vahest on tunne, et ei raatsigi neid ära müüa. See kõik on nii lahe!
Tootmisjääkidest ja taaskasutus materjalidest päkapiku sokid
Tootmisjääkidest pinalid
Täisvillastest mantliriide restidest lemmiklooma vaibad
Tänan kõiki, kes minu tooteid hindavad!
Tänan teid, kes te aitate mul põnevaid materjale hankida, sh tootmisettevõtted, kes minu külastustega juba harjunud on ning jätkuvalt hea meelega mind vastu võtavad ja mulle “parimad palad” kõrvale on pannud mitte prügikasti visanud 🙂
Käesolevaga tunnistan, et töötan re-use ja zero-waste põhimõtetel. Hindan väga loodust säästvat elustiili ning kõike, mis on vähegi öko. 🙂
Palju päikest teile kõigile!
Pilte taaskasutus tekkidest, tellija materjalist
Mälestustekk, kuhu on sisse õmmeldud pluusid, dzemprid ja isegi kampsunid.
Eelmisel pildil olev tekk.
